Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üldkoosolek otsustas aastal 2007, et 20 veebruar on hea päev tähistamaks üleilmselt sotsiaalse õigluse päeva. Eestis pälvis päevaga seoses enim tähelepanu Riigikogu liikmetele kingitud soouuringute õpik. Õhtul uudiseid luurates muud silma ei jäänud. Ausalt öeldes ei teadnud isegi sellisest päevast midagi. Nüüd aga võttis korraks mõtlema.
Mul on üks küsimus, millele ootaksin meeleldi vastust kõigilt Eesti erakondadelt, ekspertidelt ning tööandjate esindajatelt. Küsimuse taust on see, et üha rohkem on inimesi, kes ausalt täiskohaga töötades ei suuda oma kulusid katta. Miinimumpalga lähedase sissetulekuga ei ole lihtsalt võimalik võlavabalt ära elada. (Alkoholismi teemat palun mitte sisse tuua, see on eksitamistehnoloogia.) Minu küsimus on järgnev: mida sellised täiskohaga töötavad ausad inimesed, kes palgast ei ela ära, peavad tegema, et lihtsalt normaalselt elada ja toime tulla? (Või on vaesus uus normaalsus, millega tuleb leppida?)
